Näiliselt sarnane kuid siiski isemoodi Armeenia

Vahelduseks siis Gruusia juttudele ka naaberriigist Armeeniast. Eelmine nädal viis teekond mind Gruusiast Armeeniasse seitsme tunnise marshrutka sõidu järel. Armeenia on mägine maa, kus kõrgeim mägi on vulkaan Aragats (4095 m). Armeenlaste jaoks on eriti olulisel kohal nende püha mägi ja rahvuslik sümbol Ararat (5137 m). Tänapäeval asub Ararat Türgi territooriumil, kuid enne Nõukogude Liiduga liitumist oli tegemist Armeenia territooriumiga. Armeenia asub Euraasia laama ja Araabia laama kokkupõrke alal, mistõttu on maavärinaohtlik. Armeenia pealinn Jerevan on modernne suurlinn, mis tekkis juba 782 eKr unartulaste rajatud Erebuni kindluse juurde.



Mägine Armeenia loodus (Foto:Autor)

Vaade Jerevanile (Foto: Autor)

Kui vaadata kaarti, siis Tbilisist Jerevani on kõigest 292 kilomeetrit. Võttes arvesse siinset transporti, olin juba osaliselt valmistunud kurnavaks sõiduks. Võrdluseks nii palju, et Eesti tingimustes sõidaksin Haanja-Tartu-Imavere-Tallinn 290 km 3,5 tundi, siis siin kulus selleks sõiduks 7 tundi! Teekonnal puudusid suuremad pausid ja lisaks kurvidele oli tee veel auklik, äkiline, ekstreemne ja väljakannatamatult pikk. Sõitu leevendas see, et marshrutkas kogesin armeenlaste soojust kui üks armeenlane asus suhtlema ning sõidu lõpuks kutsus isegi oma sünnipäevapeole. Hiljem armeenlannast sõbrannalt küsides, kinnitas ta, et jah armeenlaste jaoks on külalislahkus väga oluline ning igat külalist tuleb austada. Kui on näha, et külaline on üksinda või vajab seltsi, siis vabalt võivad nad kutsuda enda koju, sünnipäevapeole, pulma ning loomulikult tahavad muuta iga inimese Armeenias viibimise meeldejäävaks ja soojaks.

Eelinfoks nii palju, et Gruusia-Armeenia piiripunktide vahel tuleb kõndida jala kõigi oma asjadega ning passikontroll on üsna kiire. Eestlased ei vaja viisat Armeeniasse reisides, mis muudab kogu reisimise palju lihtsamaks. Ajalooliste konfliktide tõttu on Armeenia piir  Türgi ja Aserbaidžaaniga suletud, Gruusia ja Iraaniga avatud. Juba reisi alguses oli selge, et naaberriigid on erinevad ning kindlasti ei tohi neid samastada või võrrelda, sest mõlema poole kohalikele ei meeldi väga selline võrdlus. Ja tegelikult kas ongi vaja, sest igast riigist tekib nägemus läbi oma enda kogemuse ning kunagi ei saa kuuldud lugude põhjal kinni olla teatud standardites, kuna olukorrad on erinevad. Selle reisi käigus õppisin seda, et uut piirkonda tundma õppides tuleb olla justkui avatud leht ning lasta lihtsalt kogemustel ennast juhtida.


Vaade kauguses kõrguvale Araratile (Foto: Autor)



Järgnevalt mõned numbrilised faktid nii Eesti kui ka Armeenia kohta, et tekiks parem taju üsna väiksest riigist, kus inimestel suur süda. Armeenia on merepiirita vabariik ning pindala on 29 743 km². Samal ajal Eesti pindala on 45 339 km². Rahvaarvu poolest on armeenlasi 3 026 900, mis tingib rahvastiku tiheduse 102 in/km² ja eestlasi on selle võrra kolm korda vähem 1 315 635 ja rahvastiku tihedus 29,0 in/km². Armeenia taastas oma iseseisvuse 23.september 1991 ja ka nüüdsel ajal ringi reisides on kohapeal olles justkui ajas tagasi rändamine. Meeldetuletus, et Eesti iseseisvus taastati 20. augustil 1991. Armeenia arengut on pärssinud osaliselt Mägi-Karabahhi konflikt ja Nõukogude Liidu lagunemise järel on olnud keerulisem majanduslikku olukorda parandada. Armeenlased on uhked oma rahvuse üle ja riigiski elab 97,9% armeenlasi ning ülejäänud siis muud rahvused. Legendi järgi võitis Hajk 2492 eKr lahingus Assüüria kuningat Belit ning moodustas esimese Armeenia riigi. Armeenia kultuuri ja identiteedi tähtis osa on armeenia kiri, mille lõi Mesrop Maštotsh umbes 4. sajandil pKr. Armeenia riigi keel on armeenia keel, kuid turistile teeb reisimise mugavamaks, et väga laialdaselt on kasutusel vene keel ning järjest enam kogub populaarsust ka inglise keel. Näiteks oli üks juhus kui taksojuht Jerevanis oskas vaid armeenia keelt ning tänu tänapäevastele nutiseadmetele võttis oma tahvelarvuti välja, trükkis vajaliku aadressi sisse ning liikus siis GPRS-I juhiste järgi. Tänava nimed on nii armeenia kui ka inglise keeles ning nii mõnigi poe nimi vene keeles. Üllatuslik oli see, et näiteks wifi leviala oli peaaegu igal pool. Üldsegi proovib Armeenia tehnoloogiliselt areneda ning neil on välja töötatud oma nutitelefon Armphone. Populaarne mäng, mida iga Armeenlane oskab mängida on male ning samas mängitakse ka muid lauamänge. Selle tõestuseks võib leida Yerevani tänavatelt ja parkidelt erinevaid kujusid ja monumente.




Player of backgammon ehk triktrakk mängijaga skulptuur (Foto:Autor)



Armeenia lipul on esindatud kolm värvi: oranž, punane ja sinine. Punane sümboliseerib mägismaad, armeenia rahva pidevat võitlust olemasolu eest, kristlikku usku, Armeenia vabadust ja iseseisvust. Sinine sümboliseerib Armeenia rahva püüdlust elada rahuliku taeva all. Oranž sümboliseerib Armeenia rahva loovat annet ja töökust. Ka riigilipul punane näitab seda, et ajaloos vaheldusid Armeenia iseseisvusajad autonoomiaga suurriikide võimu all. Armeenia strateegilise asendi tõttu kahe kontinendi piiril tungisid sinna paljud rahvad, nende seas assüürlased, kreeklased, roomlased, bütsantslased, araablased, mongolid, pärslased. 16. sajandil jagasid Armeenia omavahel Ottomani impeerium ja Safaviidide Pärsia. Kristlastena diskrimineeriti armeenlasi Ottomani riigis. Aastatel 1894-1896 hukkus 80 000- 300 000 inimest. Esimese maailmasõja algusega arreteeriti 1915. aastal armeenia intellektuaalid. Sõdurid, kes olid teeninud Türgi sõjaväes, kutsuti sõjaväkke ja lasti maha ning naised, lapsed ja vanurid pagendati Süüria kõrbesse. 1915–1917 toimunud armeenia genotsiidis hukkus 600 000–1 000 000 inimest. Paljud armeenlased põgenesid Venemaa- Armeenia aladele või teistesse Lähis-Ida maadesse. 23. augustil 1990 moodustati iseseisev Armeenia Vabariik. Aastatel 1991–1994 toimus Armeenia ja Aserbaidžaani vahel sõda Nõukogude ajal Aserbaidžaani NSV-le kuulunud Mägi-Karabahhi autonoomse oblasti alade pärast. Sõja jätkumist näitab ka asjaolu, et 2016. aastal puhkes Mägi-Karabahhi piiril Aserbaidžaani ja Armeenia vahel taas konflikt, mis nõudis kümneid inimelusid. Armeenia sünge mineviku kajastamiseks on Jerevanis võimalik külastada Armeenia Genotsiidimuuseumit. Tegemist üsna õõvastava kohaga, kuid seda külastades laiendasin oma silmaringi  ning tundus uskumatu, et pärast massilist rahvuse hävitamist suudab üks rahvus ikka olla nii positiivne ja areneda järjest avatumaks ja vastuvõtlikumaks turismile.
 

Vaade Jerevanile Genotsiidi muuseumist (Foto: Autor)

Järgnevalt siis mõned pildid peamistest vaatamisväärsustest Armeenias. Yerevanis on üheks vaatamisväärsuseks Republic Square, mis asub siis kesklinnas. Väljaku disainis Alexander Tamanian 1924. aastal. Igal õhtul algusega kell 21:00 toimuvad vee- ja muusikashowd, mis on turistidele üsna vaatemängulised ja kaasahaaravad. Yerevani tänavad on turvalised, enamasti puhtad ning üldjuhul on kesklinnas kõik jalutuskäigu kaugusel. Kuna Armeenia on üsnagi väike, siis minu reisi jooksul oli ööbimine Jerevanis ühes kohas ning tegin siis päevareise Garni templisse, Geghard kloostrisse, Gata festivalile mägedes ja huvi korral ka teised linnad on üsna lähedal. Külastamata jäi veel Armeenia pärl Sevan´i järv, mis on kindlasti mõnus kogemus ilusa suvise ilma korral.
 

Republic Square Jerevanis (Foto: Autor)

Garni hellenistlik tempel (Foto: Autor)

UNESCO maailmapärandisse kuuluv keskaja klooster Geghard (Foto: Autor)

Araratist sai püha mägi kuna legendi järgi saabus Noa Ararati mäele puhkama ning pärast üleujutust istutas esimese viinamarjapõõsa Ararati orgu. Sellest alates sai alguse viinamarjakasvatus ja veinivalmistamine Armeenias. Püha mägi Ararat on siis ümbritsetud püha maaga ning Armeenia on n.ö. emamaa kõigile armeenlastele, kes elavad nii Armeenias kui ka mujal maailmas. Juba ajaloolistest lugudest innustatuna loodi 1877. aastal Yerevan Ararat Brandy-Wine-Vodka Faktory, kus eestvedajaks oli Nerses Tairyan koos Hovhannes Aivazovskiga. Aastal 1899 omandas brändi valmistamisõigused Nikolay Shustov, kellest sai ka kõige tuntum brändivalmistaja Venemaal ja ta jätkas edukat tegevust Armeenias. Tema ajal sai Armeenia brändi tunnustuse Prantsusmaalt ning nimetati ümber konjakiks, kuna vastas konjaki nõuetele ja kvaliteedile. Margar Sedrakyan alustas uut ajajärku konjaki tehases kui W. Churchill esitas tellimuse, et iga kuu jõuaks kastike Noa tehase konjakit Inglismaale. Tänu selle konjaki tuntusele pääses Sedrakyan vangistusest, kuna tema puudumisel tehases langes konjaki kvaliteet. Aastal 2002 taastati tehase töö ning ajalooliselt olulised brändid- konjakid. Nüüd on võimalus osaleda tehases umbes 45-minutilisel tuuril, kus teekond viib läbi väikese muuseumi, maa-aluste käikude ning degusteeritakse nt 93 aastast veini, 10 ja 20 aastaseid konjakeid.



Yerevan Ararat Brandy-Wine-Vodka Factory (Foto: Autor)

Lugusid Armeeniast on palju ning järgnevalt mõned näpunäited, mida jälgida Armeeniasse reisides:

* Eestlastel ei ole vaja viisat Armeeniasse reisides, kuid reisi planeerimisel tuleb jälgida missugused piiripunktid on avatud erinevate riikide vahel.

* Armeenlaste külalislahkus on siiras ja abivalmis ning eestlaste umbusklikkuse võib selles riigis seljatada.

* Rahavahetus on kõige soodsam kas piiripunktides või siis ka suuremates poodides on neil rahavahetuspunktid ning aktsepteerivad ka hea kursiga eurosid. Kindlasti tuleks vältida pankasid, kuna nende tasud palju kõrgemad.

* Enamikes kohtades on kasutusel sularaha ning kaardimakse võimaluse korral ei pruugi kaart toimida, nagu minu Swedpanga kaart ei töötanud ühes riidepoes.

* Kiireim ja lihtsaim viis ringiliikumiseks on takso ning Jerevani piires võib arvestada 600-800 drammi, mis on siis umbes 1-2 eurot, kuna kurss on 1eur on 561 drammi. Tuleb jälgida ka seda, et Armeenia taksodes on taksomeetrid ja enne sõitu võib hinna ka enam-vähem kokku leppida.

* Väljas söömine on soodne ning toidud on maitsvad.

* Internet töötab paljudes kohtades ja on vabalt kättesaadav.

* Kuna riik on väike, siis võib vabalt ööbida ühes kohas ja teha päevareise teistesse Armeenia piirkondadesse.

* Kui järsku armeenlased hakkavad laulma ja tantsima avalikes kohtades, näiteks bussisõidul, siis on see täiesti normaalne ja tuleb lihtsalt kaasa elada, et saada osa sellest rõõmust.

* Külastades kirikuid ja pühakodasid, tuleb väljudes minna selg ees, et austada usku.
 

Gata festival mägedes (Foto: Autor)

Wine House Areni Cave veinide degusteerimine (Foto: Autor)

Viimane päev Armeenias möödus kultuuriliselt kui külastasin Gata festivali Khachik piirkonnas ühe Armeenia noorte grupiga. Gata on traditsiooniline Armeenia magus leib, mis on justkui pärmitaignaga küpsetatud ümmargune kook maitsva täidisega. Teekonnal käisime taaskord erinevates pühakohtades ning viinamarjaistanduses, kus ühes külas on kohalikul ettevõte Wine House Areni Cave. Seal siis degusteerisime erinevaid veine, omanik näitas külalislahkelt oma tegemisi ja sealhulgas ka veinivalmistamise protsessi ning viinamarjapõlde. Gata festivalil oli traditsioonilisi laule ja tantse, kõik külaelanikud olid väljas oma toodetega nt. Gata, veinid, šaslõkk, muud toidud, ehted jne. Tegemist jagus kõigile! Päev oli pikk, aga väärt seda kogemust, kuna noored tantsisid ja laulsid ka bussis!

Selleks korraks lõpetan blogi rõõmsate emotsioonidega. Siiralt soovitan reisides külastada ka kohalikke väiksemaid külasid ja festivale, kuna tavaliselt ei ole nad nii turistlikud ning enamik toodangust ja tegemistest on seotud kohalikega, mis tutvustabki riiki autentsel teel.

 

Mõnusat uue nädala algust!

 

Parimat,

Liis

 

e-mail: liis.k89@gmail.com

Instagram: liis.ki