neljapäev, 7. september 2017

Sõidutee ületamise rõõmud ja mured

Iga päev tuleb meil ületada üsna tiheda liiklusega maanteed, mis jääb täpselt külastuskeskuse juurde. Siin on ka ülekäigurada, kuid tegelikult kunagi me ei kasuta seda, sest juba kolme nädalaga olen õppinud, et pole mõtet. Kui oodata ülekäigurajal auto peatumist, siis jääbki tee ületamata. Mõnikord on küll liiklus tihe ja üsna keeruline jõuda teisele poole teed. Gruusias on lubatud sõita 60 km/h külades ja siis maanteedel 90 km/h. Enamikel juhtudel tundub, et kiirused on palju suuremad ning igal sammul tuleb ettevaatlik olla. Üks päev ületasime ülekäigurada, täpselt Borjomi keskuses, olime keset teed ja järsku kihutas takso mööda, isegi ei vaevunud veidi hoogu maha võtmast ja olime üsna pettunud, sest lisaks kihutamisele veel umbes signaalitas, et mis te passite tee peal. Eile tööle tulles oli tee täiesti tühi ja olin juba keset teed kui auto sõitis täpselt nina eest umbes 100-ga. Seega loomulikult tuli ta kurvi tagant kiiremini kui ma teed jõudsin ületada, kuid õnneks taipasin astuda kaks sammu tagasi ja jätkasin oma igahommikust sprinti ühest teeservast teise.
Stiilne veoauto teel

Alguses oli häiriv, aga nüüd olen juba vaikselt harjunud, et koguaeg on keegi, kes signaalitab. Autod signaalitavad kui sõidavad üksteisest mööda, näevad tuttavaid või tahavad võita kahe võõramaalase tähelepanu. Tavaline on, et samal ajal teeb möödumist kaks autot, nii et ühes reas, ühes sõidusuunas on siis kolm autot, millele lisaks siis mõnikord ka vastutulev auto. Sageli on ka seda, et teeservas lihtsalt peavad kaks autot kinni, ajavad paar sõna juttu ning sõidavad edasi. Loomulikult ei ole teeservad nii laiad, et kaks autot mahuks, vaid nad juba blokeerivad osa teest. Kuigi liiklus on parempoolne, siis kohtab ka palju parempoolseid autosid, kus juht istubki paremal pool. Sellest probleemist on juba kirjutatud paar aastat tagasi Gruusia meedias. Parempoolseid autosid on palju, kuna odavam on transportida sisse Jaapani autosid, kui Euroopa omasid. Harjumatu on veel see, et politsei ja kiirabi autodel põlevad vilkurid ja mõnikord ka karjuvad valjuhääldiga, et politsei tuleb. Reaalselt see ei tähenda, et kuskil midagi juhtus, vaid politseauto annab märku, et sõidab teel.

Transport Marelisis
See nädal alustasin taas ka jooksmisega, sest igapäevaselt harrastan muidu ikka Eestis sporti teha. Treeningud toimuvad hommikuti, sest siis on mõnusalt jahe 14-16 kraadi ja õhtuti tavaliselt veel väga palav. Juba klimaatiliste tingimuste tõttu on parim aeg aktiivseteks tegevusteks, kas hommikul vara või siis hilja õhtul. Endal võtab uue elukorraldusega harjumine aega, mistõttu mõned nädalad on unerežiim olnud häiritud. Kuid nüüd on hommikusel ärkamisel ka lisandväärtus, kuna eesmärk on osaleda Tbilisi poolmaratonil, mis toimub siis 22. oktoobril. Tbilisi poolmaratoni on korraldatud aastast 2012 ning seetõttu ei ole jooks veel väga massiürituseks kasvanud. Minu osavõtutasu oli taskukohase hinnaga, kuus eurot poolmaraton ehk 21, 0975 km. Nad pakuvad 10 km jooksu ja poolmaratoni ning minu sakslannast kaaslane otsustas ka minu eeskujul ja ühiste treeningute nimel võistelda 10 km jooksus. Olemegi siin kandis üsna kuulsad ja kummalised, sest meie n.ö. tervislikku eluviisi on märgatud ning oleme nii mõnigi kord olnud motivatsiooni allikaks. Praegu siin ongi eesmärk süüa nii palju värskeid puu- ja juurvilju kui võimalik. Kõik on maitsvad ning isegi maitseaineid kasutame vähem, suhkurt mitte üldse ja soola-pipart aegajalt.
Värske menüü aiasaadustega
Värske mesi
Grusiinist töökaaslane tegeleb mahetalumajapidamisega ja millalgi ehk satume talle külla, kuid maitsmiseks juba sain kohalikku mett. Sellest on plaan ka mõnes teises postituses täpsemalt rääkida, kui lõpuks on aega tutvuda kohaga ja mahetalu tegemistega. Mesi on oluline teema, kuna Borjomi lähedalt leiti maailma vanima mee jäänused, mis pärinevad siis umbes 5500 aasta tagusest ajast. Antud piirkonna mesi on väga rikkaliku koostisega, kuna loodustingimused on ülihead. Hetkel väga spetsiifikast ei räägi, sest enne tuleb töökaaslasega teha intervjuu ning tutvumisring tema tegemistega. Loodetavasti avaneb võimalus selleks varsti, sest käes on ka ju saagikoristus ning ehk õnnestub veeta nii mõnigi vaba hetk grusiinidega põllul tööd tehes.
 
Mchadi- Gruusia maisileib
Järgmiseks korraks on eesmärk koguda paar Gruusia toitude retsepti, mille siis panen siia kirja. Meie elukorraldus on olnud hetkel selline, et kahjuks pole olnud võimalik koos grusiinidega kokata. Samas tööl on lõunasöögiks pakutud värsket Mchadi´t ehk Gruusia maisileiba, mis on just pannilt võetud. Ka restoranide valikul on Borjomis üsna kehva, sest on suunatud turistidele ehk siis Euroopaliku stiiliga ja Gruusia toitudega või siis on teenindus nii kehva ja ümbrus üsna jama, et saaks maha istuda ja toitu nautida.
 
 Mõned näpunäited Gruusia elust:
* teeületus toimub sealt, kust ise tahad ja ei saa kunagi kindel olla autode peatumises;
* operatiivautode tuled vilguvad koguaeg ja see on vaid tähelepanu äratamiseks;
* kui satub parempoolne auto, siis ei tasu unustada, et liiklus on ikka parempoolne ning siin lihtsalt ongi mõlemat liiki autosid väga palju;
* Facebook on populaarne koht, mida kasutatakse üsna laialdaselt ka töö juures;
* inimesed tunnevadki huvi üksteise tegemiste vastu, et siis tuleb lihtsalt olla avatud, heatahtlik ja jutukas.

NB! Üks huvitav fakt on, et minu perekonnanimi Kivila on üsna sarnane gruusia keelse sõnaga კივილი - kivili, mis tähendab siis karjuda. Perekonnanimi ja eestlaslik rahulik olemus ei lähe küll kuidagi kokku, aga vähemalt on mingi ühine seos! Karjumise asemel proovin rohkem naeratada! ;)
Pöidlad püsti ja naeratus suule
Kolme nädala jooksul on täna esimene päev, kui kallab vihma. Mõnus oli ärgata vihmasabina ja vaikusega, kogu küla oli vaikuse lummuses. Teekond tööle oli märg ja veel märjemaks muutus kui kihutavad autod sõitsid veelompidest läbi. Õnneks üks autojuht näitas suunatuld ja sõitis meist mööda kaugemalt, mis näitab, et igas päevas on üllatusi ja rõõmsaid hetki!
 
Tervitades,
Liis
 
Küsimuste ja mõtete korral võib vabalt jätta kommentaari või kirjutada e-mailile:
Aegajalt lisan pilte Instagram´i: liis.ki
 

 
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Tagasitulek Eestisse ja "teelolek" jätkub...

Olen jõudnud tagasi Eestisse ning kolm nädalat siin on möödunud linnulennul. Gruusiaga veel jätkan aastalõpuni koostööd, sest teatud projek...